Uagut pilluta

Pitsaassutsimik, isumannaatsumillu sullinneqarnissarnut qulakkeerinninneq

Frydendahl ukioq 1933 –mili aalisarnermut atortunik tuniniaanermik ingerlataqalerpoq, tassa taamanikkut niuertup Thomas Frydendahl Pedersen-ip Hvide Sande-p umiarsualiviani atortussaarniarfik pisiarimmagu. Frydendahl-ip taamaasilluni aalisarnerup inerisarneqarnera taamanikkumiilli massakkumut qanimut malittaralugulu peqataaffigiualersimavaa.

Ukioq 2006-mi, DACONET Skive-miittoq Frydendahl-ip pisiarisimavaa. DACONET ukioq 1934-mi Johannes Dahl-mit aallartinneqarsimavcoq. Thomas Frydendahl Johannes Dahl-ilu aalisarnermut atortunik tuniniaanermik saniatigut tamarmik pisiniarfinnik ingerlataqartuusimapput. DACONET Limfjord-ip qeqqani, siullermik Fur-imi, kingornalu Skive-mi inissisimanermini, nioqqutissat aalisarnermut attuumassutillit annertuumik nioqqutigereerpai, minnerunngitsumik sinerissamut qanittumi nimeriarniarnermut atortussat tuniniartarsimallugit.

1994-mi Estland-imi qassusiorfimmik allunaasiorfimmillu, 100-nik pikkorissunik sulisoqartumik aallartitsisimavugut. Nutaanik qassusiornerup saniatigut aamma aalisarnermut atortunik, soorlu qassutinik assigisaannillu atornikunik nutarterineq, naleqqussaanerlu atuisut isumaqatigiissuteqarfiginerisigut suliarineqartarpoq.

Estland-imi fabrikimi allunaasat assigiinngitsut 200-t angullugit ataatsikkut suliarineqarnissaannut naammattunik atortorissaaruteqarpugut.

Sullissilluarneq pitsaassuserlu

Frydendahl & Daconet-imi pingaartitarivarput sullissilluarneq pitsaassuserlu! Taavalu qassutit suliarineqartartut, nioqqutissiallu allat, assigiiaartumik pitsaassuseqarnissaat qulakkeerniarlugu, nioqqutissiornermi sukumiisumik nakkutiginninneq aalajangersimasumik periuseqarfigineqarpoq.

Ukiorpassuarni aalajangersimasumik pisisartorisatta nalunngilaat pitsaassusermik qulakkeerinninniarluta akisussaassuseqarnerput, taamaakkaluartorli allanisulli aamma kukkusoortoqartarpoq, taamaattoqartillugulu taarsiinikkut, allatigullu iluarsiissuteqartarneq pissusissamisuuinnartutut isigivarput.

Nittartakkami uani, nioqqutigisatta ilarpaalui takuneqarsinnaapput, qassutit assigiinngitsorpassuit soorlu assersuutigineqarsinnaasut.

Qassutinilli immikkuullarissunik, illerpiaq kissaatigisat malillugu aamma sanasinnaavugut, imminulli akilersinnaassappat minnerpaamik qassutit 50 – 75-nik amerlassusillit sananeqartariaqartarput, naatsorsuutigisariaqarlunilu qaammatit tallimat missaani tigunissaannut utaqqinissaq.

Ingerlaavartumik inerisaaneq

Frydendahl/Daconet-ip ineriartornera qulakkeerniarlugu nioqqutigisanik inerisaaneq nutarterinerlu ingerlanneqartuarpoq – taamaasilluta ukiuni tulliuttuni unammilligassanut piareersimavugut.

Tusarfiginissannut qilanaalereerpugut.